T2na v6tsime Musee d'Orsay ette.

Kes veel ei tea, siis see on selline noh klassitsistidest kuni postimpressionismi ja juugendini v2lja muuseum, mis on ehitatud vanasse raudteejaama. Oi see vaade sealt, puhas visuaalne orgasm, eriti kui kujutada n2itusesaalide asemele veel stseen, kus raudteejaam oli raudteejaam oma ilusate aururongide ja kaunites kleitides daamede ja kravattide ja k6vakybaratega h2rrasmeestega.

Lihtsalt maagiliselt 2ge muuseum oli, t6esti, ehkki juugendi juures olime juba natuke v2sinud ja n2ljased ja kiirustasime pisut ja Lautreci ja yldse k6igi selliste noh sajandivahetuse tyypide juures oli liiga palju rahvast, t2iesti l2mmatav no. Aga ma n2gin tervet hunnikut Lautrece, aaaaah! Desosses' ja la Goulue pilt ja pastelle, mida polnud varem mitte kusagil n2inud ka.

Ja siis istusime Seine'i kalda22rsele promenaadile maha. See on veel yks koht, mis v6is kunagi yle m6istuse 2ge olla. 

S6ime ja j2lgisime paate ja inimesi ja vaatasime, kuidas kellegi rahakott v6i kaamera vaikselt p2rivoolu liigub.

Ja siis vaatasime Louvre't ja ei m6elnud isegi sisseminemisele, sest see oli hiiglaslik ja sealt siis Ile-de-Citele ja siis olime nii v2sinud ja k6ik oli juba kinni nii et tulime siia tagasi.