Jep, t6si.
Hommik algas düsseldorfis suurepärase kohviga, siis s6idutati meid linna ja seal me tuiasime kella kolmeni. Äge linn. Nägime Reini j6e ära ja istusime seal kaldal. Ilus suur j6gi. Düsseldorfis on imelik see, et trammid on kohati antiiksed ja kohati uhiuued. Täitsa kena linn, 200 000 elanikku rohkem kui tallinnas. Rahulik ja nunnu. Kella kolme paiku viskas meid hostinud tore härrasmees meid ca 60 km välja hääletamisplatsi, kust me saime k6igepealt ühe poolumbkeelse rekkajuhi peale, kes väga armsalt meid ära viskas kusagile pärapepu rekkapeatuskohta. Sealt saime me mitte s6nakestki inglise keelt rääkivat türklase peale, kes meid veelgi pärapepumasse viis, nii et me olime kusagil a-tähega kohas 30 kilomeetrit Aachenist maapiirkonnas tavalise maanteetee (mis v6rdub eesti kiirteega ja kus mitte mitte keegi ei peatu) ääres. Kusagil ristumiskohas. Tatsasime siis sinna A-tähega kohta Ja olime seal päris kaua. Päris masendus tuli peale kohe. Siis aga pidas kinni John, 20 aastat saksamaal elanud ameeriklane, kes pärast natukest rääkimist otsustas meid belgia piirini ära visata, aga kuulnud, et meil tegelikult Liegesse asja polegi, pakkus meile oma office'is öömaja. P6randal küll, aga katus on pea kohal. Koha nimi on Kerkrade, kusagil Belgia ja Hollandi ja Saksamaa piiride ristumiskohas. Niisiis s6itsimegi Hollandisse! See on suhteliselt väike linn ilma kanepikohvikute ja asjadeta. Oleme siin mace täis kontoris (ta tegeleb veebikaubandusega) ja ma näpin praegu macbook airi. Jep, sedasama eriti uut ja uhket vidinat. Härra ise läks oma ühele eksnaisele toitu viima.
Tal on üldse üsna kirev elu olnud. Töötas ameerikas macis ja rääkis, kuidas seal v6ivad burksid ainult viis minutit letis olla ja siis visatakse need lihtsalt julmalt ära. Töötas saksamaal viis aastat palgalise tulet6rjujana. Rääkis oma k6ikidest eksnaistest, kellest esimene oli Texasest, teine oli feminismiprofessor (ma m6tlesin ka, et kas selline ala üldse on olemas, aga järelikult siis), kes elas kogu oma viha meeste peale temale välja, olles siiralt veendunud, et k6ik hädad ühiskonnas on meeste tekitatud ja kolmandaga on tal viis last. Igatahes lubas ta enam mitte kunagi saksa naiste peale m6elda ka. Ja siis rääkisime sellist klassikalist tarbimisühiskonna ja ameerika vs usa asja, aga palju sai naerda.
Supermarketis käisime ka, Realis, seal müüdi k6ike alates jalan6udest ja l6petades televiisoritega. Jube hirmus suur oli.
Ja homme lubas ta meid umbes belgia piirini viia siit hollandist, nii et näikse, kuidas ja kuhu edasi.
Monday, July 7, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment