Oiropas, Oiropas

hiljem

2008-07-28T08:49:00.000-07:00

olen praegu hästi ägedas kohas
siin on täpitähed!
ja poest leidsin musta leiba ja head juustu
ja hapukoort!
ja kohukesi!
ja nägin isegi paari eestlast!
ja siin on jahedavõitu võrreldes ütleme näiteks pariisiga, kus on 30 kraadi, aga see mõjub nii hästi
ja siin on pehme voodi
ja kodu
ja vanemad, kes mind kurguni liha täis topivad, oi kui hea.
Tallinn, juhhei!
Niisiis nüüd järgneb pikk jutt, kuidas ma siia sain ja miks Varjet veel pole ja üldse mis vahepeal juhtus.

Pariisis olime veel pärast seda, kui Laurent meid välja viskas(tegelikult tuli tal lihtsalt ema külla ja cyrilil viskas meie parasiteerimine vist natuke üle) ühe öö, Mathieu pool, kes sai meile öömaja sebida. Lustlik õhtu oli. Päev oli ka suht'selt lustlik, sest olime terve päeva Champ-de-Marsil ja mina põlesin ilusaks punase-valgetriibuliseks, samas kui Varje muutus kauniks kuldpruuniks. Igatahes õhtul rääkisime palju, naersime palju, jõime natuke õlut jne. Õhtu lõpus pakkus üks Pariisist natuke väljaspool, aga RER rongiga väga kergesti ligipääsetavas asukohas elav Mathieu sõber, et ta võib meid visata bensukasse teel Chartresisse Pariisi piiri ääres ja meile, kes me olime terve päeva pead murdnud, kuidas sellest piiiiiiiritust linnast välja saada, tuli see kui jumalik hääl taevast, ehk siis olime loomulikult nõus ja järgmisel hommikul sõitsimegi sinna kaugele kaugele perifeeriasse ja Kevin viskas meid bensuka kõrvale. Me olime tõesti väga bensuka lähedal, aga probleem oli selles, et meid hoidis bensukast eemale suuuuuur sein ilma avausteta (peale umbes kilomeetri kaugusel kiirteel oleva seina lõpu) seega üritasime sellest üle ronida, aga ma olen ju täielik kusik sellistes asjades ja sain küll seina peale, aga sealt alla hüpata eriti ei julgenud. Seega käisime seal nagu kassid ümber palava pudru ja üritasime nii traataiast kui betoonaiast, aga no ei õnnestunud kuidagi. Äkki aga (seda oleks tõesti pidanud tervitama jumalik valgus) tatsas meie suunas üks sõbralik rekkajuht piisavalt suure redeliga, et saime korralikult aiast üle ronitud.
Seisime siis seal ja hääletasime ja pmtselt saime ühe umbkeelse juhi peale, kes viis meid otse Morlaix'sse, mis on see linn, kust otse Roscoffi saab, kust saab otse Iirimaale Rosslaresse, mis on kohe Wexfordi kõrval, mis on see linn, kus Varje õde elab.
OOOOO Morlaix. Iiveldamaajavalt ilus lihtsalt, nagu postkaartidelt ja muinasjuturaamatutelt välja lõigatud ja kokku miksitud. Väike, aga nii armas ja noortehostelis olid väga sõbralikud tädid ja üldse jah, pidime seal kaks päeva veetma, sest sel hetkel, kui me Morlaix'sse jõudsime, lahkus laev iirimaale ja ootasime seal siis kaks päeva ja tatsasime ringi ja nautisime vihmast ilma (ei) ja ma kukkusin millegipärast kogu aeg ja olen sinikaid täis, heh
Igatahes läksime siis varajase bussiga kahe päeva pärast Roscoffi ja niiiii ilusate vaadetega väikelinnad jäid tee peale ja tatsasime siis rõõmsalt Irish Ferriesi letti, teades Varje õemehe kaudu, et pilet on umbes 69 € ja tädi letis vastas lihtsalt ja selgelt: "I'm sorry, we are fully booked today."
See tegi nagu natuke nukraks, seega ta pani meid siis ootenimekirja istekohtadele. Siis me istusime seal 6 tundi ja ootasime, et keegi katkestaks oma sõidu. Pärast kahte päeva ootamist oleks väga tüütu olnud kaks päeva veel oodata, seega mul olid närvid pisut läbi (lisada veel söömatus ja magamatus) ja kui tädi ütles, et piletid oleks 69 € asemel 130 millegagi, saatsin kõik kuradile, helistasin isale ja palusin tal osta lennupileti lähipäevil pariisist eestisse.
Varje aga ootas kannatlikult edasi ja sõitis Iirimaale ja naudib väga.
Esimese öö magasin rahutult kusagil Roscoffi fish-and-chipsiputka taga, sest turismioffice'i tädi ei rääkinud tõtt ja linnas polnud kämpingut ja ma olin oma neli kilomeetrit juba tatsanud ja natuke tüdinud kõigest ja küsisin lihtsalt omanikult, kas võin seal magada. Tal oli sünna, kusjuures, ja ta andis tasuta süüa ja shampust : )). (aga sünnapeo lapsed kasutasid telgitagust WC-na, mis oli natuke kummaline)
Selle öö veetis Varje laevas magades.
Hommikul kella 6st asusin teele taaskord Morlaix' suunas, sealt ostsin kalli rongipileti (odavam ikka, kui praamikas) ja kogesin, mida tähendab TGV-sõit. Äge oli. Kella neljast jõudsin pariisi, kella viiest Charles de Gaulle'i (kõige ebamagajasõbralikum lennujaam ever, ja üle mõistuse suur) ja istusime ja vestlesime ühe ameerika neiuga terve eilse õhtu kuni uinumiseni
tore neiu oli isegi
ja pmtselt tulin läbi hamburgi ja pärast kokku umbes 34 tundi reisimist olen siin.
Kodus.
Tallinnas.
Ja tõesti tõesti hea on.
Varje on iirimaal ja räägib:
varje says:
laevas kõikus ja ma magasin terve aja ja olin emo
varje says:
ja ma olin üks kolmest reisijast, kellel ei olnud autot
varje says:
ja meid lasti viimasena maha
varje says:
just great
varje says:
aga, kui sadamasse jõudsin tulid varsti merle ja steven ka ja me läksime koju
varje says:
muljeid ei ole veel väga palju, aga ei kahetse küll
varje says:
naised on koledamad kui prantsusmaal

Nii et kõik on korras ja äge.

Ja varsti uploadin kõik pildid üles ja siis näitan teile ka : ))

2008-07-22T11:39:00.001-07:00

T2na v6tsime Musee d'Orsay ette.

Kes veel ei tea, siis see on selline noh klassitsistidest kuni postimpressionismi ja juugendini v2lja muuseum, mis on ehitatud vanasse raudteejaama. Oi see vaade sealt, puhas visuaalne orgasm, eriti kui kujutada n2itusesaalide asemele veel stseen, kus raudteejaam oli raudteejaam oma ilusate aururongide ja kaunites kleitides daamede ja kravattide ja k6vakybaratega h2rrasmeestega.

Lihtsalt maagiliselt 2ge muuseum oli, t6esti, ehkki juugendi juures olime juba natuke v2sinud ja n2ljased ja kiirustasime pisut ja Lautreci ja yldse k6igi selliste noh sajandivahetuse tyypide juures oli liiga palju rahvast, t2iesti l2mmatav no. Aga ma n2gin tervet hunnikut Lautrece, aaaaah! Desosses' ja la Goulue pilt ja pastelle, mida polnud varem mitte kusagil n2inud ka.

Ja siis istusime Seine'i kalda22rsele promenaadile maha. See on veel yks koht, mis v6is kunagi yle m6istuse 2ge olla.

S6ime ja j2lgisime paate ja inimesi ja vaatasime, kuidas kellegi rahakott v6i kaamera vaikselt p2rivoolu liigub.

Ja siis vaatasime Louvre't ja ei m6elnud isegi sisseminemisele, sest see oli hiiglaslik ja sealt siis Ile-de-Citele ja siis olime nii v2sinud ja k6ik oli juba kinni nii et tulime siia tagasi.

pariis ikka veel

2008-07-21T16:02:00.000-07:00

P6him6tteliselt selgus, et Mathieul on meie majutamisega probleeme, seega helistasime oma marsi v2ljakult leitud s6pradele, kes on r66muga n6us kahel eksootilisel eesti neiul oma katuse all elama. Laurent n2eb v2lja natuke nagu Brad Pitt noorena ja ka ta s6brad on v2ga toredad ja kenad. Puha disainm88blit t2is korter ja muhedad sellid. Yks andis ka oma korteri v6tme, nii et siin me siis elamegi. 6htuti k2ime Laurenti juures 6htust s88mas ja p2eval oleme linna peal, 88bime Cyrili juures, sest Laurenti s6ber elab tema juures ja seal on natuke kitsas (aga aknast n2eb eiffeli torni)
Laurent on 22retult tore tyyp, r66mus ja eriti s6bralik ja lahke ja abivalmis; jutustas meile 2ra terve kvartali elulood (tema aknast n2eb eiffeli torni ja tervet naabruskonda ja ta 6htuti joob teed ja vaatab, mida inimesed teevad. selline stalker natuke, jube 2ge. N2itas pilti oma vanaemast ja vennast ja k6igest ja on t6esti 2ge inimene.
Cyril on selline donjuanlik naistesebija, aga 6nneks ei rakenda oma v6lusid eriti meie peal ja lihtsalt pakub peavarju ja soovitab pariisis kohti kuhu minna.
Tore on siiani.
T2na k2isime Montmartre't avastamas.
See oli natukene pettumus, ses m6ttes, et kunagi 2ge Montmartre on praegu suhteliselt kusine koht, turistidest t2is pakitud ja selline noh na igav. Igal nurgal on 10 t2navakunstnikku, kes teevad kohutavalt halbu portreid kohutavalt suure hinna eest.
Ja igal pool on Chat Noir.
I g a l pool.
L2ksime siis sealt alla Pigalle'le sekspoode uudistama, seal on terve erootikat2nav, t2is vidinaid k6igeks, v2ga lustlik ja naljakas oli, eriti kui yks kohaliku d8neriputka noormees meile- vaatamata sellele, et me tema suunas just k6ige soojemad ei olnud- menage-a-troid pakkus. 21-aastane ja mitte k6ige kenam tyrgi poiss.
Siis saime Mathieult s6numi, et ta saab meid vb alles kolmap2evast majutada, aga neljap2eval tahaks juba jalga lasta, nii et oh jah, jamamist kui palju.
Siis istusime pingil kusagil ja kaalusime valikuid ja r22kisime yhe kohaliku joodikuga, kes maci burgereid pugis, natuke juttu.
Ja k6ik praeguseks

paris, je t'aime

2008-07-20T03:27:00.000-07:00

Niisiis j6udsimegi viimaks siia.

Ma j2in pooleli vist umbes Tournoni juures, seega nyyd siis edasisest. Tournonist viskas Eegi meid Montelimari l2hedasele peage'le ja sealt saime yhele umbkeelsele t2dile (yleyldiselt prantsusmaal on v2ga teretulnud n2htus naissoost yleskorjajad, olgu nad pisikesed pereemad v6i noored neiud; k6ik s6idavad enamasti 3ukseliste renault'de v6i fiatidega ja on h2sti toredad), kes viskas meid Avignoni commercial centerisse (siin on linnadel kesklinnad ja siis kommertskeskused, kus inimesed ostlemas ja poodlemas k2ivad. Sealt viskas yks muhe papi meid otse 2gedasse avignoni vanalinna, jube melu ja elu kees, sest festival oli t2ies hoos ja kogu aeg tulid mingid tyybid r22kima ja ainus asi, mis neid eemale ajas oli ne parl pa fransees. Ja nii nad l2ksidki. Terve linn oli 2gedaid postereid ka t2is (s6na otseses m6ttes terve linn) ja nii ma siis ringi k2isin ja pildistasin ja t2itsa ilus oli, 88bisime kohalikus youth hostelis, mis polnud pooltki nii 2ge kui metzi oma. Ja k2isime kohalikus bohorajoonis siidrit joomas, ooo kui hea on prantsuse siider. Selline pudelites ja 6untest ja odav ja p2ris. 88sel tatsasime niisama linnas ringi, n2gi v2lja nagu folk. Suur Folk. Tyybid jauramas ja tyybid trummidega ja tyybid igal pool. H2sti bohone rahvas. Suuuuures myyridega ymbritsetud linnas, kitsastel k6rvalt2navatel, eriti romantilises prantsuse atmosf22ris.
Ja magasime oma 88 siis 2ra ja hommikul lasime montpellieri poole jalga. Veel yks h2sti tore ot2dike v6ttis peale ja yht2kki leidsimegi ennast Montpellieri kesklinnast Ilge palavuse k2es palmide all ja keskkonnas, kus MITTE KEEGI EI R22GI INGLISE KEELT (argh, l6una-prantslased argh argh)
Ja turismiofficeisse sisse tatsates n2gime neiut, kelle nimesildil ilutses teiste lipukeste k6rval ka eesti oma ja nimi Illike. Meie esimese "TEREE" peale vaatas ta meid esiti h2mmeldunud n2oga ja siis sai jube r66msaks ja jagas infot ja me saime tema k2est ka pariisi kaardi, jee : ))))
Seej2rel s6itsime bussiga Carnoni. VAHEMERI!!! je
Carnonis jooksime randa ja ujusime, ooooo see oli hea. 30 kraadi palavust ja keevate ajudega jahedas vahemere vees. 88seks m6tlesime m6ne hea v6psiku leida, aga k6ik oli t2is ehitatud ja metsa polnud. Seega leidsime yhe mahaj2etud maja, kus istusid juba ees kaks backpackerit Belgiast ja j6id 6lut. L2ksime ka sinna, neil oli isegi pisike patareidel t88tav makk ja nad kuulasid sealt georges brassensit ja kui aku tyhjemaks hakkas saama, raadiot. Yldse ilus idylliline t2iskuu88 ja l6puks me ei viitsinudki telke yles panna, vaid magasime lageda taeva all. Belgia poisid 6ppisid koomiksikunsti ja yks neist oli joonistanud imeliku prantsusekeelse LOtRi ja Hellboy slash-fanfictioni. Koledaid silmi joonistas, muidu t2itsa 2ge.
Hommikul sai sellest palavusest ja liivast (see on SIIANI K6IKJAL) k6rini ja me tegime otsuse tagasi p6hja poole liikuda, Taizé poole.
Ja j2rgnes k6ige jubedam p2ev yldse. Meid yles korjanud tyyp viskas meid A9l maha kusagil ristmikul, kus h22letades oleksime seisnud silmitsi k6ige suurema ohuga, mis h22letamisel on, elik auto alla j22misega. Ta v2itis sealjuures, et Peage on ca 1 km kaugusel. Sumpasime seega autoteed v2ltides l2bi v6psiku ja siinkohal v6in siiralt v2ita, et ma j2lestan prantsuse p66said. Sygavalt j2lestan. Vihkan lausa. Me j6udsime v6psikust v2lja kiirteele, olles kaetud marrastuste ja kriimustustega ja natuke veritsedes. Yhest viimasest p66sast l2bi murdes l6i yks oks roosisuuruste okastega mulle 6lga, see tekitas natuke rohkem verd. Igatahes eriti r2paste ja veristena autotee k6rval k6ndides pidas kinni yks hipi, kes arvas, et meil oli kyyti vaja ja 6igesti arvas. H2sti lustlik tyyp oli ja viskas meid j2rgmisele peage'le, millelt oli v6imatu peale saada. Yks naine oma pisikese lapsega l6puks halastas meile ja viis meid Arlesi. Kui te nyyd kaarti vaataksite, siis n2eksite, et Arles on ikka v2ga valel teel p6hja poole. Leidsime ennast mingisugusest pisikesest bensukast h22letamas A7 peale ja seal istusime p2ris kaua ja keegi ei l2inud isegi sinnasuunas, kuni yks rekka peatus. Enamasti v2ldime rekkasid, aga see oli lihtsalt masendav situatsioon. Rekkajuht oli v2ga tore, ehkki umbkeelne. Kui me l6puks A7ni j6udsime, oli juba 6htu ja me olime v2ga v2ga v2sinud k6igest, nii et lamasime pinkidelt ja j6ime vett ja vihkasime maailma ja k6ike; Panime yhte oliivisallu telgi pysti ja j2ime rahulikku unne.
Hommikul hakkasime vara Mâconi poole h22letama. Meid korjas yles yks eriti tore must mees, kes l2ks 2rikohtumisele Dijoni. Ta kuulas armastuslaule ja Kate Bushi ja laulis eriti k6rgelt ja m88da kaasa, soovitas asju, mida pariisis n2ha ja palus, et me talle hiljem e-mailile pilte saadaksime. T6esti tore mees; ja ta r22kis inglise keelt!
Mâconis viskas ta meid peage'i (aa peage on tasuline kiirtee btw) juurde 2ra ja sealt saime otse Taizésse, millest mina ootasin mingit usuliste voolude keskust, aga mis tegelikult oli padukristlik kylake t2is noori yle maailma, mis toimib noorte enese t88l, maksime 2 88 ja soojade s88kide 3x p2evas eest 5 eurot per inimene. Alguses pakuti meile barakis kohta, kus oleks saanud nari ja pehme voodi, aga kolisime telki, et v2ltida palvetamask2imist ja kohata teisi ateistlikke inimesi. Yhel p2eval kohtusime v2ga hea huumoriga poisiga Hollandist ja tema Poola-Hollandi segaseltskonnaga, tore oli. L6puks aga tyytas 2ra kogu see small-talk ja tutvuste hoidmine u 5ks minutiks, nii et ei otsinud enam s6pru vaid joonistasime ja lugesime ja laulsime jm.
Meie telginaabruskonnas oli veel kamp hollandlasi (no neid oli jube palju seal), kelle syyks on k6ik maailma h2dad, 22retult ebameeldiv seltskond.
Igatahes, sealt lahkusime bussiga Mâconi kindla veendumusega, et tavarong on max. 20 eurot, kui TGV on 53, tegelikult oli 44 eurot, seega otsustasime ikkagi pariisi h22letada. Tavarong maksab sama palju kui meie lennupiletite raha ja seda yhele inimesele. Igatahes saime kahe eriti 2geda tydrukuga, kellel yhel oli h2sti kummaline, aga 2ge piercing, Chaloni l2hedale bensukasse ja sealt yhe paariga otse pariisi.
Siin v6tsime yheks 6htuks hotellitoa, see asus 6ndal korrusel ja oli r6du ja 2geda vaatega. Siis l2ksime eiffeli torni alla veini jooma, see polnud sealt eriti kaugel. Eiffeli torni esine plats on nagu hiiiiiiiiiiiiiiiiiigelsuur Pirogov, aga rahvusvahelisema seltskonnaga. Leidsime endale k6igepealt kaks uut prantsuse tuttavat, kellega r22kisime elust ja ilmast ja siis maandusime prantsuse-hispaania-hongkongi segaseltskonnas, r22kisime juttu ja tutvusime ja jaurasime niisama, kuni varje n2gi yhte r2ndtsirkuse liiget ja leidis yllatusyllatus Mathieu!
Seega ei maganudki me oma 20euroses hotellitoas, vaid siin; k2isime vaid hommikul dushi all, asju toomas, r6duidylli nautimas ja nii edasi. Kalleim dush ja asjadehoidmiskoht siiani. Igatahes nyyd oleme siin ja eks n2is kuidas edasi l2heb. T2na l2heme pariisi avastama, hurrrraa!
Kusjuures Pariis tekitab sellise m6nusa armumise tunde, nagu v2rske armastuse algus ja k6ik on v2ga liblikaid t2is ja ylimalt armas, seda ainult linna suhtes.
Ja tegelikult kujutan ette, et Pariisis v6ib v2ga tore olla armunud ka.

tsauks, musid

2008-07-18T06:59:00.000-07:00

tournonist li jube kahju 2ra minna, nii 2ge oli l6ppkokkuv6ttes.

me oleme praegu t2ielikus hipiville'is Taize kloostris, hunnik kristlasija bohosid ja kallis inernet jubeda metallklaviatuuriga, nii et ma kirjutan edasi siis, kui j6uame pariisi, mis on siis homme loodetavasti, lihtsalt annan teada, et olme elus jaterved

PILDID!!!!

2008-07-12T07:52:00.000-07:00

jeeeee ma leidsin sellelt arvutilt kaardilugeja! Niisiis.. j2rjekord on sassis aga:
T2iega huvitav n2htus: ummikud kiirteel Tournon
see koht, kus me eile ujumas k2isime
Meie idyll praegu, Tournonis
John oma maamajakese ees

Monschau, hitleri lemmiklinn
vaade metzi youth hostelist
Eriti 2ge kloostrivarem Metzis
situatsioon prantsusmaa p2rapepus (sealtkandist saime Vincenti peale ja Varje ei nuta vaid h66rub n2gu)

see nunnu poiss, kelle onu peale me saime ja kelle juures me disainkorteris 88bisime

Alt (eriti linnaomane 6lu) dysseldorfis
p2rapees h22letamine; saime sealt johni peale
oleme 2gedad aachenis enne vihma
selliseid siilipoisse kasvab igal pool puude otsas (ma aus6na vaatasin alguses, et need on surnud siilipojad)

eine lennujaamas

k6ige lahedam maja oranienburgerstrassel
meie kallis 88maja berliinis
meie kallis ostuk2ru

selliseid tyype on h2sti palju, teenivad raha vist niimoodi

ja orksist v6ite ka n2ha erinevaid pilte

ja t2na on sadanud suhteliselt terve p2eva, nii et siia pole midagi kirjutada, vaadake siis pilte hoopis.

Endiselt tournon

2008-07-11T11:43:00.000-07:00

T2na k2isime m2gedes ja viinamarjaistandustes ja rottisime puu otsast aprikoose. P2ev algas varase 2ratusega, seej2rel viis Eegi s6ber Tavid(?) meid igale poole. S6idutas ringi ja n2itas igasuguseid asju, viis matkaradasid m88da m2e tippu, kust avanes imekaunis vaade k6ikjale me ymber. T6esti kahju, et ma siia pilte postitada ei saa, aga tark tydruk nagu olen, unustasin kaamera koju nii et pildid tulevad hiljem, kui ma kas leian kaardilugejaga arvuti v j6uan koju.
Igatahes p2rast yhe m2e tipus k2imist (v6ttis ikka p2ris v6hmale) s6itsime teise m2e juurde, kus olid yhe kindluse varemed ja oivaline vaade Valence'ile. Alpe kahjuks ei n2inud, siin tekib see l6unamaine vine igale poole ja t2na varjas see juba hommikul alpe. JUUUBE ilus oli.
No ja siis tulime siia tagasi ja meie kui eeskujulikud naised kokkasime h2rrale toredat tudengirooga makarone mingi lihaasjaga.

Ja siis l2ksime paradiisi!
Meid s6idutati kuhugi kolme m2e taguse (ja m2giteed on ikka t2ielik elamus omaette, pisut iiveldamaajav, aga ilus) j6e 22rde (seal oli v2ike pais, mingi elektriasi); kus olime ainult kolmekesi (pluss oma koera jooksutav h2rra).
Ja see oli t6esti paradiis: m2gede vahel, kaarsillake yle j6e jooksmas, p2ikesepaiste ja eelk6ige jahutav vesi.
Ja seal peesitasime ikka jupi aega, sai ujuda ja pisikesel rohusaarel olla ja kaljudel turnida ja nii edasi, super2ge oli.

Tagasi j6udes l2ksime poest l2bi ja ostsime 1.70 maksnud kihiseva veini ja tegime palkonil idyllilist prantsuse muusikat kuulates idyllilise stseeni veini ja inimestej2lgimisega.
EEGIL ON GRAMMOFON!
See vana yleskeeratav grammofon 50ndate muusikaga, aga v2ntamine kipub tyytuks.

No ja nyyd me siin istume oma l6una-prantsusmaa idyllis kergelt svipsistena, je

Tournon

2008-07-10T11:10:00.000-07:00

TSAU!
siin on ikka jube klaviatuur.

Aga jah, m6tlesime, et Pariisi on veel vara minna, seega hakkasime l6una poole tulema. Tulime Varje s6branna Eegi suunas. Saime taaskordse umbkeeliku peale. Tegime talle oma armsa atlase abil selgeks, et tahame bensukasse ja sinna ta meid viiski. T2itsa v2ikses kohas oli tegelikult. Kusagil A31'l. Seal seisid kaks toredat hollandi poissi, kes olid seal olnud juba eile 6htust alates. V6i mis toredat, sellist keskmist. 88bisid bensuka taga ja ei olnud eriti jutukad ja ei tundunud ka konkurentsi yle eriti 6nnelikud olevat. Seega l2ksime natuke teise kohta, (paarkymmend meetrit edasi) ja hakkasime h22letama. Meid korjas poole tunni p2rast yles yks hollandi tyyp, kes n2gi v2lja natuke nagu van gogh ja kelle eesnimi oli Vincent. Poisid j2id sinna. Kergeid syymepiinu tundes, aga j2reldusele j6udes, et h22letamise olelusv6itluses tuleb meie sugu paratamatult rohkem kasuks, ronisime peale ja yllatus-yllatus: ta liikus isegi Valence'ist edasi (tournon on valence'i ja lyoni vahepeal, pigem valence'i pool. Seega algas pikk-pikk-pikk s6it ilma konditsioneerita autos. S6idu jooksul saime teada, et praegu on Prantsusmaal mustad ajad, sest juuli alguses algab k6igil puhkus ja k6ik s6idavad l6unasse puhkama, mis t2hendab, et isegi kiirteed on ummikuid t2is, seega Lyonist m88da s6itmine oli p2ris pikk teekond. Tyytu. Seda eksju mainisin, et konditsioneeri polnud, aga seda mitte, et ca 30 kraadi oli. Seega vahepeal oli t2itsa keev aju ja selg oli konstantselt m2rg ja yldse selline k6hutav tunne. H2sti v2sitav oli tegelikult, aga kui me tournonis maha tulime, oli meil (p2rast hollandlase sooja kyllakutset ja kontaktandmete saamist) veel paarkymmend meetrit k2ia ja nyyd oleme t2ielikus paradiisis, v2ikeses eriti soojas linnas eriti armsas korteris. Oleme siin veel paar p2eva, siis n2eme, kuhu edasi. Homme n2itab yks Eegi s6ber meile linna ja l2hiymbrust, siin on h2sti k6rged m2ed ja viinamarja-, virsiku- ja aprikoosiistandused ja m2giojad ja siinsete m2gede otsast n2eb alpe!
Eks muljetame : )

Metz

2008-07-09T11:17:00.000-07:00

PRANTSUSMAAL ON HAIGED KLAVIATUURID! azerty wtf?
Aga jah; oleme prantsusmaal v2ikeses linnas nimega metz, aga isegi vaatamata linna v2iksusele on siin katedraal. Ilus katedraal, gooti katedraal.
Eile 6htul siis l2ksimegi Johni maakoju, mis tundus natuke creepy alguses, aga suht ruttu harjus 2ra. Ja teel r22kis ta veel oma elust: T6siselt selle tyybi elust saaks filmi: ta on olnud tulet6rjuja, DJ, rannikuvalves jm ja tema esimene naine oli rongaema; teine hullumeelne (ja feminist) ja kolmas joodik. H2sti huvitavalt r22kis ka k6igest. Hommikul viis ta meid Hitleri lemmiklinnakesse Monschausse. Hitler on kord 8elnud, et see on ideaalse saksa linna musternéidis, aga Monschau eriti 6nnelik selle yle pole. Sealsamas oli kunagi Hitlerjugendi treenimislaager, nii et ta k2is seal sageli ja peat2nav kandis tema nime.
Siis s6itsime m88da maateid l2bi belgia ja saksamaa luksemburgi, mis oli armas ja v2ike. K2isime H&Ms. John viskas meid bensukasse ja lausa kahju oli hyvasti j2tta, no oli t6esti tore mees. Tegi palju syya v2lja ka.
Enivei, sealt, Prantsusmaa piirilt &à km kauguselt yritasime pariisi saada, aga selgus, et ei saagi. Yks tore tyrgi t88taja bensukas kysitles k6ik yle, kuni yks rekkajuht meid piirini viskas. Sealt yritasime ikka pariisi saada, kuni yks teine rekkajuht ytles, et siit ei saagi pariisi, vaid ainult kuni mztzini, tegime siis teise sildi ja yks armas neiu korjas meid yles, n2itas metzi ja soovis edu pariisi h22letamisel, aga me vist ei léhegi veel sinna, sest r2ndtsirkust pole seal ja l2hme hoopis l6una-prqntsusmaale. T2nase 88 oleme Youth Hostelis. Odav ja hea ja dush jms.
Homme vist Lyoni poole.
A yks paks saksa poiss tahab netti :3
tsau

Aachen

2008-07-08T09:42:00.000-07:00

Täna viis meie host meid Aachenisse, kus oli ilus Suur katedraal, kohalik toomirik. Aachen pommitati II MS ajal täiesti maatasa, aga nüüd on ilusasti üles ehitatud ja näeb väga hea välja.
Suutsime selles väikses armsas linnakeses ära ka eksida, aga noh, see polnud midagi nii väike, umbes tartusuurune v6i natuke suurem.
Veendusime selles, et saksa sakraalarhitekruur näeb väljastpoolt ikka haiglaselt ühesugune välja, seega leidsime enne katedraali veel kolm nunnut kirikut ja mingi imeliku torni.
GOOTIKA, JEE

Aga natukese aja pärast stardime tema maamajja Eiffelis, mis on poolel teel Luksemburgi, ja homme oleme juba seal ja lähme Pariisi poole
Selgus lihtsalt, et John s6idab homme Luksemburgi ja saab meid ära viia.
Ja loodame paari päeva jooksul prantsusmaale j6uda, v6ib-olla sealt pariisi, v6ib-olla l6una poole.

Täna oli hea ja rahulik päev, kui välja arvata see, et ilm keeras jube halvaks, sajab suhteliselt sageli ja ca 15 kraadi on, seega loodame hästi väga palju, et luksemburgis ja prantsusmaal on parem.

Aga jah.
Woo!

ee.. hollandis?

2008-07-07T11:53:00.000-07:00

Jep, t6si.
Hommik algas düsseldorfis suurepärase kohviga, siis s6idutati meid linna ja seal me tuiasime kella kolmeni. Äge linn. Nägime Reini j6e ära ja istusime seal kaldal. Ilus suur j6gi. Düsseldorfis on imelik see, et trammid on kohati antiiksed ja kohati uhiuued. Täitsa kena linn, 200 000 elanikku rohkem kui tallinnas. Rahulik ja nunnu. Kella kolme paiku viskas meid hostinud tore härrasmees meid ca 60 km välja hääletamisplatsi, kust me saime k6igepealt ühe poolumbkeelse rekkajuhi peale, kes väga armsalt meid ära viskas kusagile pärapepu rekkapeatuskohta. Sealt saime me mitte s6nakestki inglise keelt rääkivat türklase peale, kes meid veelgi pärapepumasse viis, nii et me olime kusagil a-tähega kohas 30 kilomeetrit Aachenist maapiirkonnas tavalise maanteetee (mis v6rdub eesti kiirteega ja kus mitte mitte keegi ei peatu) ääres. Kusagil ristumiskohas. Tatsasime siis sinna A-tähega kohta Ja olime seal päris kaua. Päris masendus tuli peale kohe. Siis aga pidas kinni John, 20 aastat saksamaal elanud ameeriklane, kes pärast natukest rääkimist otsustas meid belgia piirini ära visata, aga kuulnud, et meil tegelikult Liegesse asja polegi, pakkus meile oma office'is öömaja. P6randal küll, aga katus on pea kohal. Koha nimi on Kerkrade, kusagil Belgia ja Hollandi ja Saksamaa piiride ristumiskohas. Niisiis s6itsimegi Hollandisse! See on suhteliselt väike linn ilma kanepikohvikute ja asjadeta. Oleme siin mace täis kontoris (ta tegeleb veebikaubandusega) ja ma näpin praegu macbook airi. Jep, sedasama eriti uut ja uhket vidinat. Härra ise läks oma ühele eksnaisele toitu viima.
Tal on üldse üsna kirev elu olnud. Töötas ameerikas macis ja rääkis, kuidas seal v6ivad burksid ainult viis minutit letis olla ja siis visatakse need lihtsalt julmalt ära. Töötas saksamaal viis aastat palgalise tulet6rjujana. Rääkis oma k6ikidest eksnaistest, kellest esimene oli Texasest, teine oli feminismiprofessor (ma m6tlesin ka, et kas selline ala üldse on olemas, aga järelikult siis), kes elas kogu oma viha meeste peale temale välja, olles siiralt veendunud, et k6ik hädad ühiskonnas on meeste tekitatud ja kolmandaga on tal viis last. Igatahes lubas ta enam mitte kunagi saksa naiste peale m6elda ka. Ja siis rääkisime sellist klassikalist tarbimisühiskonna ja ameerika vs usa asja, aga palju sai naerda.
Supermarketis käisime ka, Realis, seal müüdi k6ike alates jalan6udest ja l6petades televiisoritega. Jube hirmus suur oli.
Ja homme lubas ta meid umbes belgia piirini viia siit hollandist, nii et näikse, kuidas ja kuhu edasi.

Berliin-Düsseldorf

2008-07-06T12:58:00.000-07:00

Pärast seiklusi schonefeldi lennujaamas (me ei saanud rongide piletisüsteemist mitte essugi aru), läksime otse Oranienburger Strassele (tänks, Piu), sealt ostsime dönereid (veelkord tänks, Piu) ja tuiasime ringi ja vaatasime kunsti ja k6ige ägedama pubiga maja maailmas. Pubi nimi on zapata, asub Oranienburger Strasse otsas ja seal väga lähedal on döneriputka, kust 2 € eest saab suuuuure döneri. MINGE kui berliini satute. Siis tatsasime Brandenburgi väravateni. Olid t6esti kiftid, seal oli ka mingisugune ameerika suursaatkonna pidustus. Seal oli ka grupp noori neide ja mehi, kes tuiasid ringi siltidega "free hugs". Kuna tuju oli suhteliselt madal, sest seljakotid s6id lihaseid, tegime kalli ja üks nunnu hiina neiu hakkas rääkima meiega, et kes me oleme ja kust me tuleme. Tema oli ka backpacker olnud, igal pool ringi rännanud ja kuulnud, et meil puudub öömaja, hakkas k6igi kohalolevate "free hugs" tüüpidega rääkima, misjärel üks itaallanna meid hostida ei saanud (pea k6ik olid mingid couchsurfingu tüübid), küll aga sai seda teha ümmarguste hipiprillide ja patsiga tüüp, kes andis oma numbri ja aadressi (päraperses (sorrü k6nekasutuse pärast). Niisiis - 6nnelikuna saadud öömaja pärast - läksime Bundestagi esisele muruplatsile lebotama ja joonistama. Seal on väga hubane muruplats üleüldse, ja ma ei saa aru, mida sakslased oma muruga teevad, et see nii ilus ja tihe ja m6nnam6nna putukavaba püsib. Eeniveis, olles seal jupi aega lebotanud, tatsasime tagasi Oranienburgerstrassele döneriputkast nuudleid (3€ ) sööma ja 6lut jooma. Jeee! Hea söök oli (aga Varje ei jaksand süüa). Normaalne 6lu ka (aga kodune on parem). Pärast rotiputka sööke-jooke läksime Zapatasse hitchwikist uurima kuidas kurat sellest piiritust linnast välja saada. Sest see on umbes nagu zavood v6i levikas, aga 10 korda ägedam, sest seal saab 6lle k6rvale tasuta internetti ja üldse lahe seltskond hängib seal. No siis uurisime ja läksime hoovi 6lut jooma. Seal esines väga nunnu häälega lauljatar. Pärast seda tuli tuleshow, jube halb ja igav, pmtselt mingi hullumeelne tüüp tulega vehkimas. Samal ajal v6i natuke enne olime tutvunud ühe eriti nunnu kanada poisiga, kes oli 8 kuud välismaal erinevates kohtades elanud ja rääkis kogemusi erinevatest maadest jms. Väga huvitav vestluskaaslane, joogatreener Tyler, maailmarändur (ja suhteliselt 99%kindlalt gei). Aga jah, pärast seda tuleshowd, kui pubcrawlijad (nende seas ka Tyler) edasi läksid, andsime nunnu häälega lauljatarile fanmaili sisuga teemal teie suurepärane esitus oli supermegalahedam kui see tuleshow. Lauljatar naeris ja tänas :)
Noh, ja siis hakkasime öömaja poole liikuma ja helistasime poisile.
Number polnud kasutusel.
Vandusime, vaatasime paar korda üle, et oleks ikka 6ige number, aga ikka polnud kasutusel.
Arvatavasti misspellis midagi. Seega läksime r66msasti alexanderplatzeni poole plaanides pärapersesse ikkagi s6ita, kuid kiire m6ttevälgatus soovitas hoopis piule helistada, seda tegimegi.
See l6ppes sellega, et otsustasime öö veeta telgis, Berliini südalinnas asuvas hiiiiiiiiigelsuures pargis.
V6psikus, esimeses ettejuhtuvas p66sas. Enne p66sast oli lagendik, see oli TÄIESTI jäneseid täis (neid on berliinis üle m6istuse palju; kui siin oleks kodutuid, saaks nad ohtralt moorpraadi) Kottpimedas telgi ülespanemine oli seiklus omaette, kuna midagi ei näinud (ma nägin nelja k6rvaharki ja paari kakandit tegelikult) ja selgus, et me olime selle pannud suhteliselt tee k6rvale, sest inimesed tatsasid terve öö mööda (keegi oksendas kusagil läheduses) ja meie p66sa lähedal käidi mitu korda pissil. Noh, jah. Kella kuuest lasime sealt jalga, hakates mööda 17.juuni tänavat kesklinna poole tatsama. Umbes veerandi pealt leidsime POEKÄRU (sisesta jumalik hääl) ja kasutasime seda kottide (mida me sellest ajast siiani siiralt jälestame) transpordiks, piimhapet täis lihased lustlikult koorma alt vabanenuna kepslemas. Berliini suurim tänav oli täitsa tühi varahommikul, v.a. imelik vanamees, kes oli kaameraga jooksma tulnud ja otsustas meist pilti teha. Noh, jah, veider maailm.
Seega tatsasime tagasi Selle Ilusa Hoone, Kus Lehvis Slow-Motion-Saksa-Lipp ees asuvale muruplatsile ja magasime seal kella kümneni. Hea oli, päikest täis.
Tatsasime Potzdamerplatzile (suuur shoppinguala) ja jäime sinna muruplatsile lamama. Ma läksin macdonaldsit otsima ja tatsasin DaimlerChrysleri rajooni suuresti läbi, samal aal kui varje kottidega muruplatsil oli. Naljaks on see, et isegi suhteliselt suured lapsed käivad ikka kärus.
Nägime holokaustimemoriaali ka.
Ja otsustasime pärast pikkade plaanide nurjumist (sest niiiiiiiiii väsimus oli), et laseme sellest 6udsest suurlinnast jalga.
Siis läksime potzdamerplatzilt rongiga Nikolaisseeni, ostsime vett ja rääkisime ühe toreda saksa poisiga juttu, saime 5 minutiga hästi toreda auto peale, mis tuli (üllatus-üllatus) otse Düsseldorfi välja.
Mees oli hästi tore, väikse poisiga koos, kes oli ta n6bu ja kellele ta oli berliinis ringkäigu teinud, ja ta pakkus meile öömaja. Nüüd olemegi siin, mingit disainmööblit täis korteris (maci taga muide) ja kuulan, mida peaks düsseldorfis vaatama ja s6ime just tema tellitud pizzat ka. Tore mees, aga kipub endaga rääkima (üksielavate mure vist). André on nimi.
Aga ma lähen dushi alla, je

Ich bin auf estland!

2008-07-05T01:01:00.000-07:00

TERE!
J6udsimegi elavatena berliini. Lend oli ilus ja päikeseloojangune. Väga nunnu iseenesest.
Eile 6htul pärast j6udmist olime päris väsinud ja uimased ja jäime magama kusagile pingi peale ja järgnes selline väga segane öö, kus unenäod segunesid reaalsusega. Ma olin vahepeal veendunud, et seal on kass poegadega nt. Ja et meie peade kohal on telekas. Kassi polnud, aga telekas oli küll.
Hommikut s6ime Diana antud spiraali abil. Keetsime putru ja kohvi ja m6nna oli, lennukimeeskonnad, kes mööda läksid, naeratasid hästi palju ja üldse tore oli.
K6ik pingid olid mingisuguseid magajaid täis, backpackeritest imelike ropendavate poola tüüpideni (norskasid üle terve kolmanda korruse).

Ilm on sama, mis eestis umbes, selline poolvihmane ja mitte üle m6istuse soe,
kedagi huvitavat veel kohanud pole
Täna lähme nüüd lennujaamast kohe varsti edasi,
Cheers,
Katarina und Varje

(varjele meeldis lendamine väga : ))